1956

Poll without page-refresh

Article on other languages:

	del.icio.us
	Digg
	Furl
	Reddit
	Rojo
	Add to OnlyWire

1956. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

Aastakümned: 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad - 1950. aastad - 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad 2000. aastad

Aastad: 1951 1952 1953 1954 1955 - 1956 - 1957 1958 1959 1960 1961

Sündmused maailmas

Jaanuar

3. jaanuar – Avati Moskva-Pekingi raudteeliin.
26. jaanuar – Avati VII taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos, Itaalias.
26. jaanuar – Nõukogude Liit tagastas Soomele Porkkala.
26. jaanuar – Ühendkuningriigis keelati heroiin.

Veebruar

14.–25. veebruar – Moskvas toimus NLKP XX kongress. Selle kongressiga öeldi avalikult lahti stalinistlikust terroripoliitikast.
15. veebruar – Urho Kaleva Kekkonen, Agraarpartei esindaja valiti Soome presidendiks.
25. veebruar – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov tegi NLKP XX kongressi kinnisel istungil ettekande Jossif Stalini kuritegudest ning nimetas toda türanniks.

Märts

2. märts – Maroko kuulutas välja iseseisvuse Prantsusmaast.
5. märts – Nõukogude Liidus ei tähistatud enam pidulikult Jossif Stalini surmaaastapäeva.
5. märts – Stalini 3. surmaaastapäeval hakkasid rahvarahutused Gruusias, kus ei oldud rahul NLKP XX kongressil nende suure kaasmaalase aadressil toimunud "Venemaa poolse laimamisega". Gruusia rahvusdiviis keeldus oma rahvuskaaslaste vastu astumast ning nii saadeti korda looma internatsionaalsed väeosad.
18. märts – Seoses 5. märtsi sündmustega Gruusias otsustas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo laiali saata rahvusdiviisid nii Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis aga ka Eestis, Lätis ja Leedus.
20. märts – Tuneesia iseseisvus Prantsusmaast.
23. märts – Pakistanist sai esimene islamistlik vabariik.

Aprill

19. aprill – Monaco printsi Rainier III abiellus USA näitleja Grace Kellyga.

Mai

24. mai – Luganos peeti esimene Eurovisiooni lauluvõistlus.

Juuni

1. juuni – Nikita Hruštšov vabastas Vjatšeslav Molotovi NSV Liidu välisministri kohalt. Molotovi järglaseks sai Dmitri Šepilov.
10. juuni – Stockholmis avati Melbourne'i olümpiamängud. Rootsis peeti ratsutamisvõistlused, sest Austraaliasse oli hobuste sissevedamine keelatud.
12. juuni – Pariisis peeti I Euroopa jalgpalli meistermeeskondade karikaturniiri finaalmäng. Madridi Real võitis Stade Reimsi meeskonda 45 000 pealtvaataja ees peetud mängus tulemusega 4:3.
26.–28. juuni – Poznanis toimunud kommunismivastaste rahvarahutuste mahasurumine lõppes veriselt. Tapeti 44 inimest.
29. juuni – Marilyn Monroe abiellus näitekirjanik Arthur Milleriga.
30. juuni – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse "Isikukultuse ja selle tagajärgede likvideerimise kohta".

Juuli

16. juuli – NSVL Ülemnõukogu liidab Karjala-Soome NSV "viimase Ülemnõukogu palvel" Vene NFSV-ga Karjala ANSV-na.
26. juuli – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser natsionaliseeris Suessi kanali.

August

8. august – Belgias hukkus tules ja plahvatustes 263 kaevurit.
17. august – Saksamaa LV Ülemkohus keelustas Saksamaa Kommunistliku Partei (Kommunistische Partei Deutschlands).
21. august – New Yorgis esilinastus King Vidori "Sõda ja rahu" Lev Tolstoi samanimelise romaani järgi.

September

5. september – Berliinis oli esiettekandel Sergei Prokofjevi klaverikontsert vasakule käele.
15. september – Regulaarreise alustas NSV Liidu esimene reaktiivreisilennuk TU-104.

Oktoober

23. oktoober – Budapestis Sándor Petőfi mälestussamba juurde kogunes ligikaudu 200 000 inimest. Võeti maha Jossif Stalini kuju. Politsei avas meeleavaldajate pihta tule. Algas Ungari ülestõus.
24. oktoober – Imre Nagyst sai Ungari peaminister.
26. oktoober – Ungarisse viidi sisse Varssavi pakti väed.
29. oktoober – Algas Suessi kriis. Iisrael tungis Siinai poolsaarele. Suurbritannia ja Prantsusmaa esitasid Iisraelile ja Egiptusele ultimaatumi sõjategevuse koheseks lõpetamiseks. Egiptuse president Gamal Abdel Nasser lükkas selle aga tagasi, andes sedasi ettekäände sõjaliseks sekkumiseks.
29. oktoober – Vabalinn Tanger taasintegreeriti Marokoga.
31. oktoober – Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid Egiptuse lennuväljade ja muude objektide pommitamist.
31. oktoober – Ungaris likvideeriti üheparteisüsteem. Koheselt legaliseeris end Ungari Sotsialistlik Partei.

November

4. november – Nõukogude armee väed tungisid Budapesti. Kukutati Imre Nagy valitsus ning Ungari uueks kommunistlikuks valitsusjuhiks sai János Kádár.
5. november – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessantväed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
6. november – Dwight Eisenhower valiti tagasi USA presidendiks.
7. november – Suessi kriis: ÜRO Peaassamblee nõudmisel lõpetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjategevuse Egiptuses.
14. november – Lõppes vägivald Ungaris. Kapituleerusid viimased ülestõusnud. Tapetud oli üle 25000 ungarlase. Hukkus ka 7000 nõukogude sõdurit. Algasid arreteerimised ja hukkamised. (Hukati ka Imre Nagy). Üle 100000 ungarlase põgenes välismaale.
16. november - blokeeriti Suessi kanal.
21. november - Suessi kriis: Port Saidi saabusid esimesed ÜRO rahuvalvejõud.
22. november – Algasid XVI nüüdisaegsed suveolümpiamängud Melbourne'is, Austraalias
23. november – Suessi kriis põhjustas Suurbritannias bensiini normeerimise.

Detsember

2. detsember – Fidel Castro ja tema pooldajad (ms. Che Guevara, Raúl Castro, Camilo Cienfuegos) jõudsid Kuubale.
12. detsember – Jaapan sai ÜRO liikmeks.
Ajakiri France Football valis esimest korda maailma parima jalgpalluri, kelleks osutus inglane Stanley Matthews.

Sündmused Eestis

11. märts – Eesti Televisioonis valmis esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Sündinud

3. jaanuar – Mel Gibson, austraalia filminäitleja
31. jaanuar – John Lydon (ehk Johnny Rotten), briti laulja (Sex Pistols)
10. veebruar – Ants Juske, eesti kunstiteadlane ja -kriitik
26. veebruar – Milan Babić, jugoslaavia poliitik
18. märts – Ingemar Stenmark, rootsi mäesuusataja
21. märts – Ingrid Kristiansen, norra jooksja
22. märts – Lena Olin, rootsi näitleja
24. märts – Steve Ballmer, Microsofti juhte
27. märts – Thomas Wassberg, rootsi murdmaasuusataja
4. aprill – David E. Kelley, ameerika filmiprodutsent
12. aprill – Andy Garcia, ameerika näitleja
30. aprill – Lars von Trier, taani režissöör
4. mai – Ulrike Meyfarth, Saksamaa LV kõrgushüppaja
7. mai – Jan Peter Balkenende, Hollandi poliitik
17. mai – Sugar Ray Leonard, ameerika poksija
24. mai – Seam Kelly, iiri jalgrattur
29. mai – LaToya Jackson, ameerika laulja
6. juuni – Björn Borg, rootsi tennisist
10. juuni – Rolandas Paksas, leedu poliitik
9. juuli – Tom Hanks, ameerika näitleja
11. juuli – Sela Ward, ameerika näitleja
15. juuli – Joe Satriani, ameerika rockkitarrist
21. august – Kim Cattrall, kanada näitleja
25. august – Henri Toivonen, soome autorallisõitja
14. september – Kóstas Karamanlís, kreeka poliitik
23. september – Paolo Rossi, itaalia jalgpallur
29. september – Sebastian Coe, briti kergejõustiklane ja poliitik
1. oktoober – Andrus Ansip, eesti poliitik
4. oktoober – Hans van Breukelen, hollandi jalgpallur
18. oktoober – Martina Navrátilová, tšehhi päritolu USA tennisist
12. november – Jannes van der Wal, hollandi kabemaailmameister
20. november – Bo Derek, ameerika näitleja
7. detsember – Larry Bird, USA korvpallur
15. detsember – Indrek Hirv, eesti luuletaja ja kunstnik
23. detsember – Dave Murray, briti muusik (Iron Maiden)
23. detsember – Michele Alboreto, itaalia autovõidusõitja (Vormel 1)

Surnud

18. jaanuar – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president – represseeritud, Kalinini oblast, Buraševo psühiaatriahaigla
23. jaanuar – Alexander Korda (Sándor Laszlo Kellner) ungari päritoli briti filmirežissöör
31. jaanuar – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik (Karupoeg Puhh)
4. veebruar – Savielly Tartakower, juudi päritolu poola/prantsuse maletaja
17. märts – Irène Joliot-Curie, prantsuse füüsik, Nobeli keemiaauhind 1935
25. märts – Robert Newton, inglise näitleja
23. mai – Gustav Suits, eesti luuletaja
14. august – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik
29. september – Anastasio Somoza García, Nicaragua president 1937–1956
25. oktoober – Risto Ryti, Soome president 1940–1944
14. detsember – Juho Kusti Paasikivi, Soome president 1946–1956

Nobeli auhinnad

füüsika – William Bradford Shockley, John Bardeen ja Walter Houser Brattain
keemia – Cyril Norman Hinshelwood ja Nikolai Semjonov
meditsiin – André Frédéric Cournand, Werner Forssmann ja Dickinson W Richards
kirjandus – Juan Ramón Jiménez
rahu – auhinda välja ei antud

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/1956"

Kategooria: 1956

More about 1956: 1956 chevrolet, 1956 broadway cast fair lady original, 1956 69 age collectibles,comics,silver, 1956 chevy, ellington newport 1956, 100 1956 1965 age american from get golden hard hit hot music popular, 1956 ford victoria, 1956 film i king soundtrack, 1956 pontiac,

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.